Novembri teises pooles ilmub kirjastuselt 30pluss uus raamat Supinahk ja sukapüksid. Raamatus on paarkümmend naljakat ja veidrat lapsepõlvelugu 12 autorilt. Pealtäha tavalistest sündmustest on lapse jaoks alguse saanud väga tugeva emotsiooniga mälestused, mis saadavad teda elu lõpuni. Oma jutud on kirja pannud Chalice, Contra, Jaanus Rohumaa, Kati Murutar, Andres Noormets, Priit Pajusaar, Tiit Kikas, Linnar Priimägi, Epp Maria Kokamägi, Jüri Aarma, Sven Kivisildnik, Evelin Samuel. Lood on väga erinevad ja oma kirjutajate nägu.
Iga raamatu müügist läheb viis krooni haridusliku erivajadusega laste toetuseks.
Kord kummardasin ühe istuva tüdruku ees, kes siis toolilt muudkui tõusis ja tõusis, nagu oleks tuletõrjevoolik lahti rullitud, igal juhul oli tema pikkus oli jahmatamapanev. Minu nina ulatus umbes tema tisside vahele. Samas oli ta sellevõrra viisakas, et ta mulle korvi ei andnud. Nii me siis tantsisime ja mul oli nii piinlik et sure või ära, aga kui juba tantsule oli mindud, ega siis polnud enam kuhugi taganeda. /Priit Pajusaar/
Minu all korteris elas aga Hull Eeri. Meist pisut vanem, aga vaimselt pisut noorem. Teda ma natuke kartsin, sest ükskord kutsus mu külla ja näitas paksu raamatut koonduslaagritest ja natside veretegudest. Seal olid võikad pildid. Kõrval mulises roheline akvaarium. /Jaanus Rohumaa/
Seal lasteaias jagati teadmisi, et kui mõne poisi ema paksuks nimetad, saad oma ema käest tutistada. Ja kui teine poiss lõunauinaku ajal sulle nokut näitab, saab ta pealesattuva kasvataja käest nii heleda laksu, et mitu magavat maimukest hüppab istuli. Saad teada, et kui su kapist on kallid tutvuse kaudu hangitud talvesaapad pihta pandud, siis seda tegi hoopis naaberkapi-tüdruku ema, mitte tüdruk ise. Ja kui su lemmik-tüdruk rühmast kaob, on põhjuseks tema vanemate lahutus, ema ära kolimine koos temaga – ja ta ei tule tõenäoliselt enam kunagi su ellu. /Kati Murutar/
Sellega nad vist ei osanud aga arvestada, et kopaauto enda kaevatud auku kinni jääb ja oja kiire vool tohutu mulgu muda täis kannab muutes veekogu põhja "vereimejast svammiks," nagu isa seda ise pärast külla tulnud saunalisi oma loomingu eest hoiatades kutsus. /Chalice/
